RM: sel aastal võtab ostujõu kasv hoo maha

Kümnendiku jagu või rohkem kasvasid palgad majutuses ja toitlustuses, kinnisvarasektoris ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel. Samuti oli suhteliselt kiire palgakasv info ja side sektoris, kus jätkuvalt on olukord majanduse keskmisest parem. Palgad langesid ehitussektoris, kus vähenevad ehitusmahud sunnivad vähendama nii töötasu kui töötajate arvu.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul ületas palgakulude kasv eelmisel aastal selgelt majanduskasvu, viidates ettevõtete kasumlikkuse langusele. „Töötajatele jagati töötasuks tavapärasest suurem osa loodud lisandväärtusest. Palgatöötaja ostujõule on see hästi mõjunud, sest lisaks kiirele palgakasvule oli eelmisel aastal ka 0,5protsendine hinnalangus ning samal ajal vähendati ka tööjõu maksukoormust ja tõsteti peretoetusi,“ märkis Lõhmuste. „Sellist ostujõu kasvu võib siiski pidada erakordseks, mistõttu võib sellel aastal oodata palga ostujõu kasvu aeglustumist taastuva inflatsiooni tõttu.“

Liigkiire palgakasv tähendab teisalt, et ettevõtete konkurentsivõime väheneb ning võib kaasa tuua töötajate arvu vähendamise või halvemal juhul ettevõtete sulgemise, kui nad ei suuda suurenenud tööjõukuludega hakkama saada, selgitas Lõhmuste. „Samas ei pruugi praegune olukord olla nii pessimistlik, kui see ametlikust statistikast paistab, sest kasumlikkus, mis pärast kriisi väga kiiresti taastus ning on langustrendil, on majanduses keskmisena jõudnud Euroopa Liidu keskmise taseme lähedale,“ märkis ta.

Lisaks tuleb tema sõnul arvestada sellega, et eelmise aasta statistika tõlgendamise muudab keerulisemaks maksuameti hea töö maksude paremal kogumisel, mis aitab vähendada varimajanduse osakaalu ning võrdsustab ettevõtete konkurentsipositsiooni.

Statistikaameti andmetel kasvas mullu viimases kvartalis keskmine brutokuupalk 6,4 protsenti ning aasta kokkuvõttes 6 protsenti. Möödunud aastal oli keskmine brutokuupalk 1065 eurot.